Kirjastus Līgo esitleb:
SUURVÜRSTITAR OLGA NIKOLAJEVNA TÕELINE LUGU: KEISERLIKU PEREKONNA MÕRVA EI TOIMUNUD
Autor: vürst Tõnu Trubetsky
«Komandör Lasies, isegi kui Tsaar ja Tsaari perekond on elus,
tuleb öelda, et nad on surnud!»
Robert Wilton komandör Joseph Lasies’le Jekaterinburgi
raudteejaama perroonil 18. mail 1919.
«Мир никогда не узнает, что мы сделали с ними.» —
«Maailm ei saa kunagi teada, mida me nendega tegime.»
Pjotr Lazarevitš Voikov (daamide seltskonnas Jekaterinburgis,
tõenäoliselt 23. juulil 1918).
Rohkem kui sajandi vältel on maailm uskunud, et teab, mis
juhtus ööl vastu 17. juulit 1918.
Räägitakse, et Jekaterinburgis asuva Ipatjevi maja keldris
hukkasid bolševikud Nikolai II, Aleksandra Fjodorovna,
nende viis last ja ustavad teenrid. Nende surm kuulutati
lõplikuks. Nende hauad «leiti üles». DNA «kinnitati». Juhtum
loeti lahendatuks.
Aga mis siis, kui juhtum suleti liiga vara?
Mis siis, kui 20. sajandi kuulsaimat hukkamist ei toimunudki?
AVASTUS, MIS MUUDAB KÕIKE
Vürst Tõnu Trubetsky ei alustanud revisionistliku
ajaloolasena. Ta alustas kui perekonnaloo hoidja – loo, mis oli
liiga erakordne, et seda kergekäeliselt edasi rääkida. Juba
lapsena kuulis ta sosinaid tõest, mida ei oldud kunagi
õpikutesse kirja pandud. Tõest, mida hoiti alal eravestlustes,
valvatud fotodel ja üle piiride ning põlvkondade kantud
tunnistuste kildudes. Aastaid hiljem leidis ta Olga üles.
Mitte legendi.
Mitte teeskleja.
Mitte müüdi.
Suurvürstitar Olga Nikolajevna – elus pärast 1918. aastat.
Sellele järgnes mitte oletus, vaid dokumentatsioon: fotod, mis
olid tehtud pärast väidetavat hukkamist; mahavaikitud
tunnistused; liikumisteekond läbi Permi, Livadia,
Konstantinoopoli, Müncheni ja sealt edasi. Iga üksikut asjaolu
võiks pidada tähtsusetuks. Koos moodustavad need aga
tervikpildi, mida on palju raskem eirata. Ja Olga ei olnud üksi.
DÜNASTIA ELLUJÄÄMINE
Kui Olga jäi ellu, siis senine narratiiv variseb kokku. Kui ta
jäi ellu, pole Ipatjevi majaga seotud lugu mitte jutustus
hukkamisest, vaid kadumisest. Kui ta jäi ellu, muutub 1918.
aasta 17. juuli poliitiline tähendus täielikult.
See raamat esitab tõendeid ja ALGUPÄRASEID FOTOSID
(!) selle kohta, et Tsaariperekond jäi tervikuna ellu. Et
maailmale teatatud surmad olid osa pettusest. Ipatjevi maja
sündmuste loo taga peitub teistsugune ajalugu: salajased
ümberpaigutamised, võltsteadaanded, valesti tuvastatud
säilmed ja sajandipikkune vaikus.
MIKS ON SEE PRAEGU OLULINE?
Romanovite hukkamisest sai 20. sajandi alusmüüt –
revolutsiooni pöördumatuse sümbol. Selle vaidlustamine ei
tähenda ainult ajaloolise seiga, vaid ühe tänapäeva Euroopat
kujundanud sündmuse uuesti läbivaatamist. See pole
romantiline nostalgia. See on uurimistöö.
Toetudes kohtuekspertiisi vastuoludele,
ülekuulamisprotokollidele, arhiivikatkenditele ja
fototõenditele (!), rekonstrueerib vürst Trubetsky tegeliku
sündmuste käigu – sellise, mis viib kaugele Ipatjevi maja
poolkeldrikorruselt ning Jekaterinburgist sügavale
postimperiaalse Euroopa varjatud koridoridesse.
VAIDLUSTA VALE. AVALIKUSTA TÕDE.
Mis Tsaariperekonnaga 1918. aastal tegelikult juhtus?
Kes puhkavad maailmale näidatud haudades?
Ja miks oli nii tähtis, et maailm usuks nende surma?
Vastused algavad siit.
Kirjastus Līgo, Riia, 17. juuli 2026.
E-POOD: https://vennaskond1984.com/pood/raamatud/suurvurstitar-olga-nikolajevna-toeline-lugu
APOLLO: https://www.apollo.ee/et/the-true-story-of-grand-duchess-olga-nicolaevna.html
